On palju tegureid, mis tõukavad kogu Euroopas tagant energiasüsteemide üleminekut vähese süsinikusisaldusega allikatele. Nende tegurite hulka kuuluvad poliitiline, tarbijapoolne ja majanduslik surve vähendada linnades õhusaastet, võidelda kliimamuutuse vastu ja eelkõige hüppeline langus taastuva energia ja akusalvestite kuludes.
Ettevõtte Bloomberg New Energy Finance (BNEF) hinnatud ülevaatemudeli „Energiaturgude uus väljavaade“ (New Energy Outlook) kohaselt pärineb rohkem kui pool kogu elektrienergiast, mida suurte Euroopa majanduste (sh ÜK ja Saksamaa) elektrivõrkudes tarnitakse, 2030. aastaks erinevatest taastuvatest energiaallikatest. Nõudluse poole peal on sama murranguline muutus tulemas elektrisõidukite ja elektrikütte populaarsuse tohutu kasvuga.
The Energy Transitions Readiness Index, a report published by the Association for Renewable Energy & Clean Technology (REA) and commissioned by Eaton and Drax, reviewed regulation and market access, social and political support for the energy transition, and deployment of enabling technologies such as smart meters in nine northern European countries.
The Netherlands topped the league table of nine countries. Finland, Sweden, Denmark, Ireland and Norway also scored high, while Germany, Britain and France lagged.
Sedamööda, kuidas taastuva energia tootmise ja salvestamise kulu langeb ja elektriautode laadimispunktide kasutamine parklates kasvab, muutuvad hooned tulevikus energiakeskusteks. See tähendab laia hulga kohapeal toodetud ja salvestatud energia tasakaalustamist muutuvate koormustega – laadimisjaamadest kütte- ja jahutus- ning muude seadmeteni. Lisaks saavad hoonete omanikud vähendada oma elektrikulusid, kui kasutavad kohapeal taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrist ise võimalikult palju ära ja vähendavad tippaja tariifidele kuluvaid summasid. Samuti on võimalik teenida lisa, kui pakutakse elektrivõrgu haldajale võrku tasakaalustavaid teenuseid. Kuigi hoonete omanike ja nende rentnike jaoks on äritegevuse jätkumine, mugavus ja vastupidavus endiselt kõige tähtsamad, muutub üha olulisemaks ka vajadus vähendada elektrile kulutatavaid summasid ja süsinikujalajälge, et vastata nii sidusrühmade kui ka seadusandluse (nt ELi hoonete energiatõhususe direktiivi) nõuetele.
Rohkem sisu varsti tulekul.
Kuna tähendusrikas süsihappegaasiheite vähendamine vajab ka küttesüsteemide ja isikliku transpordi elektripõhiseks muutmist, leiab suur osa energiasüsteemide ümberkujundamisest aset kodudes. Et vähendada koormust, mida need täiendavad elektritarbimised elektrivõrgule ja kohalikele jaotusvõrkudele panevad, on ülioluline kõigi kodude soojuslikku kasutegurit parandada, kohapeal elektrit toota ja salvestada ning muuta aega, mil teatud tarbimistega seotud nõudlus (eelkõige elektrisõidukite laadurite poolt tekitatav) võrku koormab. Selle nõude tagajärjel tekib üha rohkem väga energiateadlikke tootvaid tarbijaid (inimesi, kes ise elektrit nii toodavad kui ka tarbivad), kes saavad kasu järjest suurenevast omatarbest. Mõningail juhtudel neid isegi tasustatakse selle eest, et nad aitavad üldist elektrivõrku stabiliseerida. Uute energiaturgude areng, mis võimaldab tarbijatel osaleda tarbimiskajas ja pakkuda oma kohapeal toodetud elektrit, mitte ainult ei vähenda elektriarveid, vaid ka vajadust teha kulukaid elektrivõrkude uuendusi.
Rohkem sisu varsti tulekul.
Saada email
